Valgustatud rada algab pargi väravast, suundub randa, sadamasse, Nõiametsa paviljoni, koolimajas asuvasse ekspositsiooniga vaatetorni, lossiplatsile ja laululava juurde. Kõikidesse kohtadesse juhatavad viidad ja raja alguspunktides leiate eest pargi kaardid.

Kotka matkarada on saanud nime siin pesitsevate kotkaste järgi. Matkarada algab Iisaku alevist, surnuaia juurest parklast ning kulgeb mööda laudteed läbi Õpetaja soo (ka Lõpesoo). Edasi suundub rada mööda kõrgeid liivaseljandikke ja lõpeb Rüütli rabas, Alliku küla lähistel. Vahelduva reljeefiga 8 km pikkuse raja läbimiseks kulub enam kui 4 tundi. Rada tutvustab madal- ja siirdesood ning liivaseljandikke. Kotka matkarajal on võimalik läbida ka lühem, umbes 1,5 km pikkune Rüütlirada, selleks kulub aega umbes tund. Rada algab Kotka bussipeatusest, mis asub Iisakust 1 km Tartu suunas. Maanteest on raja alguseni 3,5 km.

Matk algab ja lõpeb Kurtna järvestikus asuva Niinsaare järve kaldalt, tutvutakse erinevate järvetüüpide ning nõmme- ja palumännikuga. Rajal liikudes nähakse umbes kümmet järve, läbitakse Niinsaare raba ja käiakse ära ka Pannjärve liivakarjääris. Järvestikuga tutvumiseks on rajatud kolm eri pikkusega matkarada: 12 km, 6,5 km ja 1,5 km. Talispordiharrastajatele on avatud Pannjärve suusakeskus, mille juurest algavad erineva pikkusega rajad.

Matkarada läheb läbi Kurjuse Ohvrite Leinapargi kus on kividest raamitud Eestimaa kaart ja püstitatud monument. Edasisteks vaatekohtadeks on Ohvripuu (vana pärn). Edasi tulevad Kivikalmed ja ohvriallikas, Mehide iluaed, Taramägi (linnamägi), Purtse jõe ürgorg (Tökker). Kaks ohvriallikat ehk Silmaallikad parandavad rahvauskumuse kohaselt veega pesemisel silmanägemist. Raja lõpp Purtse kindluselamu juures. Raja pikkus 10,5 km.

Mõisahoovist saab alguse paari kilomeetri pikkune märgistatud matkarada, mis viib läbi männimetsa kolmeastmelise kivisilla joa juurde, valge liivaga randa ja klindialusesse ürgsesse alusmetsa ja siis ringiga tagasi mõisa juurde.

Matkarada saab alguse Sakalt ja lõpeb Valaste joa juures. Osa matkateest kulgeb paepanga aluse ürgmetsariba ja klibuse mereranna piiril. Aeg-ajalt tõustakse merepinnast rohkem kui 56 meetri kõrgusel asuvale pangajärsakule.

Matkaraja pikkus on 5,5-6 km.

Matk algab Estonia põlevkivikaevanduse settebasseini juurest. Matkal tutvutakse metsa-, soo- ja rabakooslustega. Rabaretke tipphetk on Seli järve kaldale jõudmine. Seli järvel on leidnud endale pesitsuspaiga ja peatumiskoha mitmed linnud: sookured, pardid, haned, kajakad.

Seli matkarada kulgeb mööda laudteed. Raja pikkus: 4-5 km. Raja algus- ja lõpppunktis on võimalus telkida ja lõkke ääres pikniku pidada. Matka võib alustada kas Milloja settebasseini juurest või Metskülast.

Matkarada saab alguse Toila sadamast. Matkarajale jäävad vaatekohad tutvustavad unikaalset Balti klinti ja endise kaluriküla elu-olu. Pank Sakast Toilani (ligi 23 km), on klindi kõrgeim ja pikim katkematu osa. Siin avaneb paljastunud kihtidest miljonitesse aastatesse ulatuv geoloogiline minevik. Panga alusel rusukaldel, mere ning klindi vahelisel alal kasvab lopsakas laialehine mets. Raja pikkused: lühem on 3,2 km ja pikem 6,5 km pikkune.

Vaivara matkaraja pikkus on 18 km. See algab Vaivara vallamaja juurest ja lõpeb Kotšnevi pargis. Rada viib Sinimägedesse, kus Põrguhauamäe ehk sõjameestele tuntud Grenaderi mäe nõlvale on püstitatud suur metallrist kõigi Sinimägedes hukkunute mälestuseks. Risti ümbritseb rõngas, millel asuvad pommikillud meenutavad siinseid raskeid lahinguid. Vaivara vallamaja juurest algab ka Vaivara ajaloorada, mis tutvustab maailmaajaloolise tähtsusega suurlahingute paiku. Raja pikkus on 15,8 km, seda on võimalik läbida lõikudena.